Selle blogi alustamiset on juba üle kuue kuu. Mõte, et hakkan pidama blogi kui noor vanaema oli ju hea, aga näedsa... käib üle jõu. Tegelikult käibki, sest töö, looming ja aktiivne vanaemadus ei käi hästi kokku. Ma panustan tööle, vanaemadusele aga loomingu olen jätnud hetkeks tahaplaanile.
Pisipoiss kasvab ja on väga hea laps oma vanematele. Eakohased oskused on olemas. No ja mis muud... Aga mingi hetk ma istun maha ja kirjutan kõigist mõtetest... (mul on väiksed märkmed siiski tehtud) Võibolla siis, kui need lapsed lasteaiast on kooli saadetud ehk siis juunis?
Aga müts maha naiste ees, kes käivad tööl, kellel on palju lapsi (kaasa arvatud pisikesed) ja kes suudavad sealt kõrvalt veel ka mingit ühiskondlikku asja ajada. No neid küll pole nii palju, aga... Mina ei suuda! Ei suuda jagada ennast mitmekümne lapse ja nende peredega ning samal ajal olla vanaema, kes kirjutab .... nõrk....
