pühapäev, 14. mai 2017

Emadepäev....

Ja nüüd ma siin istun... süda valutamas Kadri pärast, porisemise pärast, et ma oma kalli emmega peaaegu tülli läksin, et ma olen saamatu ja et mul nüüd pea valutab kogu komboks... et ma oma perele maal abiks pole ja, et... et ma tahaks lihtsalt ühe peatäie nutta....et mul pole julgust astuda elumuutvaid samme, et ma ikka veel olen ärakasutatav ja ärakasutaja ka...et tolmurull on nurga ja pisipoiss kukkus muhu pähe ja... et mu noorim on kuskil metsas ja tegelikult ei ole mu lastel mind niipalju vajagi, et ma olen vana naine ja... et ühel toredal inimesel on koerad siiani kadunud, et ühel perel pole täna kohta tähtpäeva pidada, sest maja läks põlema, et hüaanatoom loobib vihavaenu jne... et ma olen niisuguses stressis, et mul on peal enesehaletsus... ja see peab olema emadepäev...