Supsan siit korraks läbi... Ma pole kadunud, olen niivõrd hõivatud olnud või haige. Need kaks varianti käivad vaheldumisi... Minu rumal krooniline tõbi aktiviseerub sügisilmadega ja pisipoiss võtab enamus mu päevast :) . Õhtuks olen jälle nii väsinud, et isegi FB.s enam ei ole aktiivne... Kahjuks... Aga ma ei jää kadunuks! Luban esimesel võimalusel siia rohkem postitada. Nüüd aga põhjus, miks korraks läbi lippasin.

24.10.15 30.nes pulmaaastapäev ja minu kimp

Panen siia ühe oma lulla, mis kirjutasin kaks aastat tagasi... Nüüd siis saab juba 31 aastat paarisrakendina...

Tormis juba magab, aga hommikul, kui ta ärkab, siis...

29 aastat on meie paarisrakend läinud läbi aja...
On olnud igavaid ja värvilisi aegu
ning ma tema abi siiani ju vajan,
nii eile, homme kui ka praegu.

Kui noorena ei saanud aru sest,
et parim juhtunud on elus,
kui paistis kõigile me vaikne väliskest,
siis sismuses olime me parasjagu suures melus.
Nüüd ajaratas ringe teinud palju
ja meie vananeme ikkagi veel koos,
on pakkunud meil elu kurbust kui ka nalju,
ja pereelu ikka täies hoos!
Mu armas!
Sa tea, et oled mulle kallis,
ja ootan aastaid, mis meil ootamas on ees.
Mis sest, et välja näeme juba natukene hallid,
kuid südamed meil paaris löövad veel.
Ning meie lapsed valgust näitavad me teel,
nad hoiavad meid sirgelt ja ka pehmelt suurel abielureel!
Ma tänan kõiki kalleid inimesi, kes meie liitu on toetanud!
Nii heas kui halvas, nii rikkuses kui vaesuses!

Oleg Sõlg - Pulma aastapäev

youtube.com

Taas on laupäeva õhtu, aga nüüd juba nädal hiljem.

Nädal on olnud nii tihe ja nii hullult väsitav, et ma ei jaksanud lihtsalt arvuti juures istuda. Töölt koju, midagi süüa teha ja siis magama. Ka pole tervis korras, nii nagu seda vaja oleks. Peale kõrvavalu olen natukeseks vist ühest kõrvast poolkurt. Aga kui valu üle läks, siis küll me sellega ka hakkama saame :D Juba teietan lausa ennast ja seda haiget kõrva. :D
 Remipoiss on nädalaga palju kasvanud ja juba saab aru maailma asjadest. On juba mitmeid päevi, kus ta jälgib ümbrust ja on pikalt üleval. Loomulikult on ta saanud juba aru, et emme süles on maailma parim paik ja kui emme tahab omaette olla või endale kasvõi võikut teha, siis peab kohe udupasuna tööle panema. Ongi olnud remikeskne nädal, st Mimmul on olnud hästi lapsekeskne.
Aga kõigest kirjutan natuke hiljem, sest vaja on helistada emale. Olla talle natukenegi toeks... Sünnid ja surmad käivad käsikes... ja kui poiss sündis, siis ma tegelikult kartsin äia pärast. Äi on suht kurvas seisus hooldekodus.. no jah.. tänapäeval on sel asutusel küll peenem nimetus, aga eks ta üks väsinud ja vaevatud vanainimeste hooldusasutus ole. Meil on ikka nii olnud, et kui meie perre keegi sünnib, siis poole aasta jooksul on keegi vanadest läinud ära. Ja nii alati kohe... ja nüüd siis Heinoonu, minu ema armastus ja isa võrdkuju, ehk kasuisa aseaine. Imelikult kirjutan? Ma ei oska öeldagi, kes ta oli, aga minu jaoks oli ta isa, kes meiega koos ei elanud. Tal on omal pere, naine kasupoeg ja lapselapsed... ja nüüd tänasest, teda enam ei ole... Ta tundis kunagi tohutut uhkust minu kasvamise üle, oli mu emale toeks ja abiks, kuigi oli abielus teise naisega. Ta suhtus minusse kui oma lapsesse ja oli õnnelik, kui minust endast ema sai. Kas ta sai teada, et ma vanaemaks sain? Kas memme jõudis tema pojale seda öelda, enne kui... Memm käib ju tema pojaga läbi... Nii kurb on...

Tegelikult on küll valus,
kas sa palud või ei palu...
Tunned kaduviku hõngu,
ajarätti kootul lõngu
oma minevikuhõlmas
kui ta oli minu kõrval...
Nüüd on väsinud ta käsi,
tema elujõud ka väsis.
Andis alla haigusele,
ei ta mõelnud valudele.
Aga meenutada tore,
lapsepõlv ei olnud kole.
Teadsin alati, et hinges
on ju keegi keda usun,
kes mu ema kõrval seisab
olles ometigi eemal.

Mine, ära vaata taha!
sa ju üldse tahtnud paha..
Olid mulle tegelikult kallis...
isegi, kui päevas hallis,
kaotasime silmaside..
Tean, et emal täna väga valus,
tean, et taevast ta ei palu,
tean, et ammu juba üle elatud
on lahkumise valu...
aga nüüd siis
tühjusesse mainib sinu nime...
Mine!
Kunagi te kohtute ja teie kohtumine pole pime!
 '*****************

Aga tegelikult on nädala jooksul palju toimunud ja mul ning Mimmul on nii mõndagi arvata ja välja öelda... Eks ikka pisikese lapse teemal.

Laupäeva õhtu

Ma kirjutan selle nädala sündmustest natuke hiljem. Piinlen hullus kõrvavalus ja kui nüüd enam ei allu ka valuvaigistitele, siis tuleb hommikul Emosse minna.  No kust ma selle häda küll sain? Polegi niisugust valu varem oma elus tundnud...