23.01.2016
Nägemus ja tunne!
Ta tuli ja käes olid lilled.
ta tuli sest käes oli aeg,
poleks tulla saand varem või hiljem,
kätte jõudnud on aegade laed...
Seljataga on kadunud aastad,
maha jäetud ja hüljatud teod,
üle õla ei tasunud vaata,
pole midagi, mis kõike seob.
Karta hiljaks on jäänud ka mõte,
mida taga nutta võiks veel,
südames kustunud lõke,
lilled saatmas on igavikteel.
Tegelt tuli ta mõttes mu juurde,
tundub täis saamas elulik ring,
arvan hing lendab kosmoses suures,
loodan rahu saab ekslev hing.
Mina andestust anda ei suuda,
liiga valulik teema on meil,
ja äraminek ei midagi muuda,
ajalukku on kadunud ammune lein.
Maha jäämas on elutäis hinged,
elujaatavad nooremad teod,
elu kipub ju tegema ringe,
vereside meid ikkagi seob.
Kohata kunagi võib oma õdesid vendi,
ühest veresideme kandvaid kehi,
kaotatud ajakangasse lisatud triipe,