reede, 23. september 2016

Ajaloo valu. Imelik on kirjutada ajaloo, kui ma reaalselt tunnen vahel ta kohalolu... Me igatseme sinu järele! Kui uhke sa Remi üle oleks!
Lulla, mis on tehtud sel valusal päeval, neli aastat tagasi...
Taevas nii must,
hingel on valus.
Ta on seal kuskil,
enam valu ei taju.
Meil eemalt seal saadab
luigelaulu me teele.
Oma pilguga vaatab,
silmad säravad helged.
Sügislehtede sahin,
värviküllases ilmas.
Tuulehingus ja kahin,
vihmapiisad neil silmas.
Ära mine!
Me hüüdsime kõik.
On valgus nii pime,
hinges luikede hõik....

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar