Neljapäeva õhtu

Ma olen elus.! :D
Terve päev teaduskeskuses, ülemeelikud ja ülierutatud põnnid ja lõpuks väsimus ja jonn, sest nii huvitav on ja tahaks ja tahhaks veel neid emotsioone..Vaesed väikesed inimesed, nii raske on ikka suurte maailmas.... Igatahes on päev läbi ja lastel oli tore. See oligi peamine!
 Mimmu käis haiglas ära. Saadeti koju valutama. Ja no valutab ka. Ikka korralikult, aga veel asjaks ei lähe... esialgu. Aga muutused võivad tulla kohe, või ka kahe nädala järel alles. Kokkutõmbed on, ebaregulaarsed, emakakael on kinni. Poiss on samas juba nii all, kui veel saab. Samas kõndimine teeb ikka korralikku valu ja niisama istuma jääda ei tahaks. Soovitati panna sooja kotti ja võtta Paratsetamoli. Mimmu ütleski, et pole kogu raseduse valuvaigisteid võtnud ja nüüd siis hakka.
Nägimegi ämmakest ja Antsu ja siis sai ka hoiatatud, et võibolla tuleb juubelikink.
Viimasel ajal on Tormis Mimmuga palju koos. Ma täna naersin, et neil on nüüd siis isa-tütre kvaliteetaeg, enne kui tütrest ema saab ja siis enam isa jaoks aega pole.
Ja Tormis jääb veel haiguslehele edasi. Õmblused võeti välja, aga sõrm on tugevasti põletikus. Imestatigi, et pole palavikku andnud. Seepärast see sõrm sellist pidevat valu tegigi ja Tormis muretses ja kartis tänast päeva. Kartis just valu tegemist. Aga mu kallis mees on ju alati olnud kangelane, kui mõni haav või katkine koht on olnud. Nüüd siis ka temal nõrkusehood.
Praegu paps, poiss ja Mimmu on hetkel maal. Mimmu on niisama ajatäiteks kaasas. Maal tuleb meie suure kastani ümbrus tühjaks ja puhtaks teha, sest homme tulevad arboristid. Meie iidvana kastan tuleb maha võtta. Kohutavalt kahju, sest puu pakkus varju, oli hoovi ehe. Aga nüüd on ta muutunud juba ohtlikuks, sest tuleb välja, et seest on ta tühi ja suurema tormiga võib murduda. See kahju oleks juba märkimisväärselt suurem, kui see mida maksta töömeestele.
Kogu selle kirjutamise, vanematele piltide ja videolaadimiste vahel olen ma ka suutnud pitsa ahju panna. Vahel kohe kiida ennast, et oi kui tubli! :) Aga nüüd olen ma tõesti nii väsinud, et lükkan jalad sirgu ja hakkan unemaale valmistuma. Homme ju ka tööpäev.