Neljapäev 01.09

Ja ongi alanud uus õppeaasta. Palju on ees ja mõnigi asi hirmutab. Tööjuures on kooliminev rühm. Lasteaias on vaja osaleda mitmes töögrupis. Lastega palju ringi rännata ja lisaks nad kooliküpseks küpsetada...
 Ma oleksin tahtnud uuesti õppima minna, aga kuna mul on sel aastal vaja hoopis õppida vanaemadust, siis küll jõuab hiljem ka... Käisime täna Vissu õetütre Kaisa koolisaatmise peol. Nii mõnus omade koosviibimine õues laua taga. Kodune söök ja omad ümberringi. aga tagasi tulles on pisipoiss teinud Mimmule valu, keerab ja pöörab kõhus nii, et kõhu kuju pidevalt muutub. Lisaks on nüüd kõht ka väga toonuses. Loodame, et ööga läheb see üle, siis kui Mimmu magada saab. Ning üllatav on, et kõht on juba niipalju muutunud, st allapoole vajunud, et annab märku lähinädalate muutustest. Minu hirm on ikka, et jõuaks ikka Vissu kohale, et olla Mimmule toeks. Et tulevane emme suudaks ise sünnitusega hakkama saada. Või, et me oleks ikka läheduses, kui on vaja hakata haiglasse minema.
Õnneks on Tormisel puhkus. Puhkus, mis haigusleheks üle küll läks, aga ta saab vähemalt olla kättesaadav, kui tõesti "asjaks" läheb. Kas ma ise olen valmis? Tõeliselt vist ikka veel ei ole... ma kardan seda valu, valu, mida mu laps peab tundma. Esimese lapsega ei oska sa ju ka kuidagi olla. Vähemalt mina ei osanud sel kaugel ajal, nõukaaja karmides tingimustes. Hiljem olin ma küll tavaline ja isegi rahulik sünnitaja. Sain vapralt karjumata ja suure mõmisemisega ennast ja last aidata. Täna just meenus, kuidas ma tegin suure mõmmiku mõminat ja sügavalt tulevat mõrinat teha, sellist ürgset häält. Jube hästi aitas mind.
 Minu ilus suur valge album leidis omaniku üles. Sai siis lõpuks töökaaslasele ära kingitud. Ainult et mul on tunne, nagu ma oleks selle pähe määrinud naistele, et vot peate just välja tegema! Nii loll tunne on...
 Aga homme veel tööle ja juba mitmes töönädal peale puhkust on jällegi läbi. See tähendab ka palgapäeva lähenemist :D
Ahh jaa! Ma sain jälle raamatuid kaanetada, kuigi Heits oli üle poole ise juba kaanetanud. Päris tore oli meenutada kunagi õpitut. See on vist nii selge, et saaks ka pimesilmi tehtud. Ikkagi karastus kooli raamatukogust ja kolmest koolilapsest. Võiks lausa teistele tunde anda. Eputis :P