Ja ikkagi veel kolmapäev...

Homme on esimene september. Lastel algab kooliaeg, meil pikk ja piisavalt tegus õppeaasta lasteaias. Igatahes tunnen mina, et ma ei ole veel valmis seda rühma kooli saatma. Näis kas ma kevadeks olen valmis neist lahti laskma? Igatahes on need paar nädalat näidanud, et igaühe ego on ikka sama suur, kui varem ja vanusega võib mõnel ta veelgi suureneda. Tõotab tulla päris huvitav aeg!
Imelik, ma olen kohutavalt väsinud, kuigi päev oli ju tavaline ja vahetus oli õhtune. Mingit kontimurdvat ülesannet ka polnud, aga minul on "toss väljas". Täna varakult puhkama, peaasi, et köha magada laseb. Kuidas ma saan selle astma ja sarkoidoosi endast välja? L.Viilma järgi on see haigus enese eitamise haigus... Muuta oma elu 100%? See tähendaks ju kogu oma elule kriipsu tõmbamist ja egoistiks hakkamaist... Ma ei oska seda ju...