Kolmapäev 24 august

Täna saab 25 aastat sellest, kui lasime oma vanemad lapsed ristida. No ja loomulikult ristiti ka meid endid. See oli Põlva Maarja kirikus. Ja kirikuõpetajaks oli tol korral üks huvitav mees- Georg Lillemäe. Tema ei ole enam luterikoguduse õpetaja. Ja juba siis oli ta teistmoodi, uuendusmeelne. Nüüd peaks ta vist olema Uus Elu Koguduse juht. Polegi uurinud, kus ta on. Igatahes mulle ta meeldis ja tema suhtumine ka. Tore oleks teda ka kohata. Ristitavate seal olid terved perekonnad ja palju noori inimesi. Meid jagus kogu altari ette rivvi päris palju. Ma ei saa öelda, et see oleks olnud mingi massipsühhoos või moeasi. Meil tingis see sisetunne ja Tampsi tervis. Mimmu ja Tamps olid ju viie ja kahe aastased. Olime juba tükk aega maadelnud Tampsi imelike ninaverejooksudega ja soovitati pöörduda sensitiivide poole, aga need ei võtvat jutule ristimata inimesi. No ja mis salata, see oli mul alati sees, et ma olen usklik. Kuigi mu ema väidab ennast olevat ateist ja minul mingit usulist kokkupuudet varem polnud. Aga ühtäkki tekkis tunne ja vajadus. Õmblesin Mimmule oma pruudiloorist kleidikese ja tellisin juustesse lilled. Ta oli üliarmas, nagu inglikke. Kirikuõpetajale ta väga väga meeldis ja see ka, et ta oli ainuke laps, kelle puhul oli näha, et just selleks ristimiseks oligi riietus tehtud. No tegelikult, mida need lapsed sellest aru said?
 Ja Tampsi verejooksud saime natukeseks pidama. Kuidas? Kui käisime leerikoolis, siis vahel olid lapsed kaasas. Ja kui ma siis pihtisin oma südamevalust ja tegelikust põhjusest, mis mind ajendas üldse kiriku poole pöörduma, siis võttis pastor mult poisi sülle ja läks temaga käärkambrisse. Nad mängisid seal, rääkisid ja ohh üllatust, poisil oligi äkki paariks kuuks tervis korras. Hiljem küll tuli kõik tagasi ja saime erinevaid ravisid ning avastati enne kooli, et tal on halb vere hüübivus- Morbus von Willebradi tõbi. Aga see ei olnud sel ilusal päeval ju meile taeda ja ei rikkunud meeleolu.
 Meie kallid ja lähedased olid koos meiega sel päeva, Põlva kirikus. Isegi lausa pool suguvõsa oli, sest vanemad inimesed pidasid ristimist väga tähtsaks!
Tänapäeva tagasi...
Eile õhtul käisin sõbra haual, küünalt panemas. Ta magab valge lillevaiba all ja ikka kuidagi ei lähe mul meeles meie mõnedki kohtumised noortena. Ning tuli välja, et Tormis suhtles tema ja ta perega täitsa tihti, mina olin nagu eemal... Ja ikkagi on kohutav, et lapsed peavad nüüd isata kasvama. Tädi Mare oli äkki nii vanaks jäänud, kui ma teda kallistamas käisin ja ka tema miniat ning sõbra pojakest nägin. Sain kõigile kaastunnetki avaldada...


Neljapäev 25 august

No ja täna on jälle tähtpäev, sest samuti 25 a. tagasi meid laulatai, samas kirikus. Laulatus sattus kokku leeripühaga ja kestis mitu tundi. Ka oli meiega koos üks teine paar, kes samuti laulatati.
  Mäletan seda päeva, kui tuulist ja natuke sompus. Lastega kodus olles, ei saanud ma oma riietusele ju mõelda. Lihtsalt mulle raha ei jagunud ja ühtäkki oli ees pidulik sündmus ja mul gardeeroobis ainult üks kleit ja dressid. Otsisin välja õmblusmasina, ema andis seelikuriide ja õnneks oli pruutkleidiriidest ka jupp alles, ning õmblesin endale musta seeliku ja valge pluusi. Ni ja arvetsades minu mugavust, jäi seeliku õmblemine viimasele õhtule ja nii ma hommikul kodust läksin, et valge traagelniit seelikus paistis. Tädi juures, kes ka meiega koos leeritati, algas siis harutamine. No ja ilmselgelt olime kirikusse hiljaks jäämas. Tormise vennas oli meil autojuhiks ja autoks oli meil Stellarise must Lada 09... umbeuhke masin tolajal. Tartus strartisime kui Põlvasseumb 20 min enne tseremooniat ja autol oli ülikiirus sees. Igatahes olime enne õiget aega kohal, elus terved, ainult tädi oli näost lubivalge.
 Nagu kirjutasin, et laulatus oli pikk, siis mingi hetk laulatuse lõpus, kui antakse armuleiba ja veini, sain üllatuse osaliseks. Vein oli mingi hapu lurr ja armuleib jäi kurgulakke kinni. Mulle tundus, et pastor valab kogu oma peekri mulle kurku (tagant seda pealt vaadanud sugulane arvas sama). Kui siis ükshetk oli vaja hakata kirikust välja astuma, mu jalad ei kandnud pikast põlvitamisest. Päris raske oli tasakaalu säilitada. Ja esimene asi, kui vennas kirkuaiast väljas oli ta vandus tulist kurja lubas, et ei tõsta jalgagi üle kiriku ukse. Nii kõvad pingid ja palju aega kulus :D ...
 Aga mina olin saavutanud hingerahu ja omavahel naljatasimegi, et "mida jumal on kokku pannud, seda inimene ei tohi lahutada!"
 Tegelikult lootsin sel aastal minna vannet uuendama, aga siiani pole lihtsalt materjaalseid võimalusi olnud nii, et saaks ka lisaraha kirikusse viia ja pärast omakeskis tähistada. tahaks ju siis ka mingit pidu teha... minna altari ette ainult kahekesi ja olla tähelepanu keskpunktis.... heleroosa unistus!

Reede 26 august

Olen mitmendat päeva pikalt tööl. Seetõttu ka ei ole blogisse midagi erilist lisanud.
 Vaatsime eile õhtu presidendi kampaaniat. Ma arvasin küll, et ma oma blogisse poliitikat, tööd ja intiimelu ei too, aga no mõnest asjast võiks ikkagi kirjutada. No igatahes hakkas mulle ka mõni asi silma. Ja siinkohal MINU arvamus...
Helme ei olnud eile sugugi kindel ja see näitas, et ta veel pole valmis presidendiks saama. Lisaks oli tema meelest ajakirjandus valelik ja üldse kõik suhtuvat neisse halvasti.
Reps meeldis, aga veel on talgi vaja küpseda. Kuigi tubli naine! Aga kes ta lapsed kasvatab?
Kallas oli kindel, hakkaja, aga no miksit jäi puudu ikkagi. Kuigi neist on ta vist ainus, kes suudab presidendi rolli välja vedada.
Jõks... tükk tühja teksti, kuigi ta on juriidikas tugev. Kasvagu ja tegelegu eneseharimisega veel!
Kaljurand on tore ja asjalik, aga ka tema puhul jäi midagi puudu. Kuigi ta mulle väga väga meeldib, siis ka tema aeg pole veel käes.
Nestor on armas, omamehelik ja soe inimene. Kas ta oma annet ja oskaust olla hea inimene peaks raiskama presidendina? Usun, et tavapoliitikas on temast rohkem kasu.
Ossa... ja see palagan mida võib tänastest ajalehtedest lugeda nüüd... Helmepojake ei ole rahul jne... johhaidii! Saage suureks!!!
Aga püüan ikkagi poliitika rahule jätta. Las targad inimesed tegelevad sellega.
 Sel nädalavahetusel tuleb meil pisipoisi kojutuleku ettevalmistuse tööde algus. Andis ju poiss märku ja nüüd me ootame kõik teda. Mimmu pesi poisi riided ära ja nüüd tuleb need ära triikida. Siis on vaja veel ühtteist osta ja alustada tubade ettevalmistust. Tormis jääb nagunii puhkusele ja siis saab ka põhjalikumalt teha asju, mis Vissul poolei jäävad, sest tulevane isa ju ei saa.
Igatahes plaanin ka suurpuhastust, kardinate pesu ja paneme plaani kirja, mida vaja teha on.
Aga nüüd ajan lapsed üles ja läheme õue sooja ilma nautima!