Laupäev...

Milline imeline ilm tänasel pidupäeval. Lihtsalt võrratu! 25 a. tagasi kuulutati meie pisike riik taas iseseisvaks.
 No jah ja meil tahtis üks pisipoiss vist teada anda, et tal on varsti aeg vaadata päikesepaistet. Hakkasin mõtlema töökaaslase sõnadele, et tema ei ostnud ühtegi asja enne lapse sündi, aga meil käivad igasugused ettevalmistused. Uhh! Ebausk nurka!
Mimmu helistas maalt ja ütles, et tal on väga halb olla. Nii halb, et isegi pilt läks jäägitult taskusse ja süda läks pahaks. Vaeseke nuttis lausa telefoni otsas. Mingi aeg oli rahulikult, siis läks olemine paremaks, aga käskisin asjad kaasa võtta ja ikkagi Emos ära käia. Ja otse loomulikult saadeti nad Vissuga kohe sünnitusosakonda. Rasedus juba ju nii suur. Ma ei kannatanud siin kodus teadmatust ja saatsin Vissule sõnumi ja siis sain teada, et Mimmu on ühendatud KTG alla, taustaks kostuski loksumist. Ausalt öelda tegi see niipalju ärevaks, aga samas tundsin siiski sellist rahu, et sain aru- poiss veel ei tule. Natuke aega tagasi sain teada, et sõidavad maale tagasi, südamed rahul. Päris valehäire polnud, sest pisikesed kokkutõmbed olid, aga õnneks on emakakael veel korralikult kinni. Paluti ikka oodata mõned nädalad ja poissi suuremaks kosutada :D : Mimmu sõnul olid õed ja ämmakad väga armsad ja hoolivad ning nüüd on neil ka sünnitustoad nähtud ja natuke tulevikus tuttavam olek. Hakkasin mõtlema, et sama tegi ju Mimmu minuga ka, umb neli nädalat enne sünnitust. Olin ka tookord sunnitud haiglasse minema, aga kui avastati, et on enamvähem korras kõik, siis keeldusin haiglasse jäämast. Vanasse Naistehaiglasse Toomemäel...
 Ihhiii, nüüd vast hakkavad meie meespere liikmed aru saama, et tuleb ettevalmistusi tegema hakata. Tuba ettevalmistada, titavoodi korda teha jne. Ongi tulevasel vanaisal põhjust puhkust võtta. Muidu laseb puhkuse raisku ja kodus ka kõik ligadilogadi.
 Vanaemadus koputab vägisi uksele :D
Sa kallis pisike Poiss! Oota seal turvalises emme kõhus veel kuni neli nädalat ja alles siis tule siia ilma. Siin ei ole alati kõige parem olla, aga eks esialgu oleme meie siin need, kes sinu elu päikseliseks ja soojaks teeme! Ma armastan sind juba enne, kui sa siia ilma tuled! Ah jaa... kuulasin täna ühe muusikapedagoogi saadet ja seal ta rääkis, kui tähtis on lapsele laulmine, erinevate oskuste arendamiseks. Mina ju Heizile lasin musa läbi kõhunaha ja laulsin ka palju. No ongi keskmisest musikaalsem. St, et mina vanaemana tuletan meelde kõik tudulaulud ja valmistan ennast ette. Sina, mu väike kallis Poiss, saad oma vanaema laululembusest ja luulelembusest osa. Lastelaulud on ju mu "leivanumber"...
Siin siis kohandatud pilt, mis mind esialgu väga ehmatas...

Härra tulevane vanaisa ei saa aru, miks ma linnas passin, kui tütar maal on viimnerase... Aga ta pole ju kordagi uurinud, mis enesetundega ma siin kodus passin. Väljas on ilm jumalik.... Pole küsinud, et kas mu tervis on parem? On küll, ma ei köhi lakkamatult ja öösel sain juba 5h magada, aga esmaspäeval peab juba täistrikistraksis olema, nii et pole minust möllutajat. Isegi söögitegijat mitte. Nüüd on lisaks köhale ka tüütu nohu lisandunud. Või ei oska ta oma hirmu muidu välja elada kui teiste peale toriseda ja karjuda? Hirm tütre ja pisipoisi pärast? Ega ta ju ei ole kunagi oma emotsioone osanud kontrollida, aastatega asi on süvenenud. Vaga vesi sügav põhi! Vot sulle vaikne kuum eestlane... Kui ikka tuju paha, siis teised saavad nii, et tolmab! Mina vastupidi olen õppinud ennast vaos hoidma. Vanasti olin nagu mustlase püss! Tähendab vanus on nurki lihvinud, aga temal teritanud... Tasakaal peres.