04.08.2016 Neljapäev
Nii ja nüüd ma alustan! Kuidagi sai julgus kokku võetud ja antud lubadus, et hakkan kirjutama saab täidetud.
Sissejuhatuses natuke endast ka. Keskeas proua, kellel on kolm last (kaks juba täisealised ja neil kaaslasedki olemas), pikk abielu, hea mees, kaks koera ja kass. Lisaks südantrõõmustav töö ja meeldib teha erinevat näputööd. Muidugi on minusugusel lisaks korterile linnas, maakodu, kus põhiperenaiseks on siiski mu vanem tütar.
Tegelikult ongi mu vanem tütar andud mulle tõuke, et ma üldse kirjutama olin nõus hakkama. Nimelt umb 7 nädala pärast saab minust VANAEMA! Väga paljud noored emad blogivad, aga mina plaanisin panna kirja oma tunded seoses vanavanemaks saamisega. Ega ma eriline blogide lugeja ju pole, eks leiutan oma "jalgratast". No ja eks ma teen ka reklaami oma käsitööle. Nimelt armastan ma erinevat paberitööd teha ja vahetevahel mult ka tellitakse kaarte, albume jne. Ka tuleb mulle aegajalt peale "hoog" ja ma loon erinevaid lullasid. Huvitav on see, et need tulevad kuskilt, ma pean read kirja panema ja hiljem lugedes ei mäleta tihti üldse , et see on minu kirjutatud. Mõned üksikud lullad on ainult meeles.
  Eile, kui Mimmu (minu vanem tütar) käis järjekordselt arstil, hakkasin ma tundma, et tõesti saab minu elu uue suuna. See pisike poiss, kes meiel perre lisandub, saab olema ikka väga elumuutev.
Nüüd küsitakse kindlasti, et kuidas see mind nii puudutab, aga... me elame ühises leibkonnas. Palju on küsitud, et kuidas me ikka ära mahume neljatoalisse korterisse. Viis inimest ja kolm looma, aga no häid lambaid pidi ju ikka palju mahtuma kokku. Veel aasta tagasi elasime seitsmekesi, kui mu poeg (see keskmine laps) oma noorikuga meil elas. Nüüd elavad nad oma kodus ja puhkavad sellest suure pere melust. Tegelikult on ikka lihtsam jah, kui me natuke lahedamalt olla saame. Ja suviti on nädalavahetused nagunii maal olemiseks või siis mina ja noorem piiga oleme linnas ja naudime üksindust. Ohh nüüd läks vanaemaduse jutt kuhugi kaugemale...
 No igatahes hakkab kohale jõudma, et see väikemees vajab ruumi, aega ja ... tohutult palju armastust! Oma lapstele ma olen andnud kogu armastuse, pühendumise ja ka nn vabaduse. Kuid ka reeglid! Igatahes hiilib ligi ärevus.  ning hästi naljakas on jälgida tulevast vanaisa, kes ikka uurib ja hoolitseb, et poiss saaks esmavajalikud esemed, st vankri, voodi jne. Kasutab kohe usinasti oma kaupmeestest sõpru ja on kole-kole uhke. Tema saab VANAISAKS!
 No jah, niikaua, kui ma kirjutamist alustasin, sain ühe juubelikaardi tellimuse, nii et alustan nokitsemist ja loodan mingil hetkel jälle naasta kirjutamise juurde.
 Mõnusat neljapäeva!
Panen ühe oma lulla ka siia. Lulla, mis sai loodud kolm aastat tagasi, enne Mimmu ja Vissu pulmi. Neil sai eile juba kolm aastat abiellumisest. 1 + 1= 3

Täna ma tunnen, et enam ei skoori. :D
Tütar nii vana, et vedada loori.
Meie siis papsiga pritsime pappi,
pikendaks siiski ma aega nii nappi.

Laste õnn tähtsaim on meil siin ilmas,
ajame asju ja pisar on silmas.
Aeg on ju lapsest meil lahti lasta,
lasta neil endil nüüd leivakest kasta.

Anname teele me kaasa kõik soovid,
pähe mis tulevad ja mida prooviks.
Tundke siis õnne ja rõõmu ja rahu,
egas siin sõnugi rohkem ei mahu!