Ilus suvi väljas II

Tegelikult oligi enne kohatu huumor. Õhtuks on haigestunuid palju ja mitte ainult meie rühmas. Vaesed väikesed inimesed! No on seda nüüd vaja, et õppeaasta pole veel alanudki ja juba haigused nõrgestavad organisme.
 Peale pikka päeva tunnen ennast väsinuna, aga mitte kurnatuna. Isegi köha ei ole nii piinanud eriti. Nii, et esialgu tulin võitjana välja.

Täna tulid noored mulle lasteada järele ja esimene asi, mida Vissu hõikas oli, et "Meil on lapsevanker ostetud!" Ja milline vanker see on... Minu arvates võrdub ta S klassi Mersuga. Mustast nahast, pruunist nahast käetoed, vanker, käru, häll ja ossapoiss, kus vidinaid kaasas! Mimmu arvates on küll EmmalJungad ülimklass, aga no ikkagi... mustast nahast, soliidne ja saadud 25% odavamalt (otse tehasest toodud), sest tulevane vanaisa oskas oma head ja ülisoodsat tutvust kasutada. Ma kohe kiitsin oma meherasukest selle eest! Super! Ja kõige parem, et vankrikorv on nii suur, et seda saab kaua kasutada, kärul on katted ja asjad ja käepideme kõrgus on just pikemale inimesele mõeldud. Ahh jaa ja vedrustus, see on ka väga hea. Ja kuskilt kuulis Mimmu, et kohe, kui vanker on ostetud, tuleb sinna mänguasi sisse panna. No ma ju kinkisin Mimmule kevadel mõned vahvad käpiknukud, neid siis kasutatigi :D Aga Mona kartis vankrit, no küll ta ära harjub. Saab ta ju jalutuskäikudel kaasas käia, kui vankrikõrval käimist natuke harjutada. Pallike samas oleks vist ise tahtnud kuhugi sisse pugeda juba.
 Paari päeva jooksul on meie koju tulnud ja toodud kottide viisi titeriideid. Mimmu võttis maale kaasa ja lubas seal suuruse järgi välja sorteerida. Väiksemad tulevad linna pessu ja ülejäänud jäävad maale kappi oma aega ootama. Aga no kombekaidki on juba mitme lapse jagu, st jagub oma lapsele kandmiseks ja edasijagamiseks ka... Nii tore, et sõbrad üksteist toetavad! Käest kätte antakse titaasju ja muidki vajaminevaid esemeid.
 Ja natuke nalja ka. Tuleb siis tulevane vanaisa tuppa ja küsib oma tütrelt "Miks sa veel sünnitanud pole? Näed "sellel" mu sõbral juba 3 nädalat lapselaps kodus!" Me purskasime noortega koos naerma, et oota taadu veel neli nädalat, siis saad oma pisipoisi ja paari kuu pärast saad ka sina uhkeldada selle vankriga. No tulevane vanaisa ajas silmad kuklasse kokku ja ühmas, et tema küll ei hakka. Ma siis kortsutasin kulmu ja pobisesin, et " omade põnnidega ei rallinud, nüüd pisipoisiga teed kõik takkajärgi!" Oodaku ta vaid!!!
 Meie pere noorim võsuke on väljas. See käib minu põhimõtete vastu, et üks teismeline piiga on peale 22.00 "ula peal". Jah, sõbrannad teevad plikadeõhtut ja ööbivad kellegi pool koos, aga no mina ei luba nii noorelt mujal ööbida! No ja nüüd süda valutab, sest tundub, et kinoseanss ei ole veel lõppenud ja piiga pole koduteel.
 Vot sulle vanaemadust! Saa enne OMA lapsega hakkama, siis hakka vanaemaks! Kuigi Heiz on tubli ja ontlik neiu, siis kes teab, mida üks teismeline koos omavanustega teha võib... ohh jah, seda emasüdant küll... muretsen võibolla asjata...
Aga nüüd lähen rohtu võtma, siis tuleb äkki nädalavahetus tegusana!
 Usun, et ma homme ei kirjta. Lisan siia oma kirjutise, mis avaldati 5 a. tagasi Postimehes... <http://www.postimees.ee/v2/481930/meenutus-meie-pere-suvi-1991>
Ma ei tea, kas läks aktiivseks... olen unustanud kuidas aktiviseerida linke...