Reede õhtu.

Piim ja piim!
Kuigi esialgu suht ainult pudelisse saab pumbata, sest tundub, et poisile meelidib juba kergemat vastupanuteed minna. Lutist saab rutem piima kätte, kui tissist. Aga täna pumpas Mimmu ka piima välja, üsna arvestava koguse kusjuures. Lihtsalt rinnad olid nii valusad ja kõvad. Küll oli hea, et nad selle pumba ostsid. Eks tasapisi hakkab ikkagi rohkem tissiotsas hoidma, et poiss harjuks ikkagi ära.
Täna käisime surnuaias. Kõik kuidagi eraldi, kui vaba hetk oli. Noored panid poisi paksult riidesse ja võtsid kaasa. Käisid ka maakodus. Mimmu tahtis saada vanaemaga kontakti.. seal me tunnetame teda. Oli saanud ka oma hingerahu tagasi. Keegi ei usu, aga no on mu ämmake tuntav maakodus, kus ta endagi hing ja keha rahus olid.
Iga keharakuga ta seda korras ja alles hoidis. Ning tema surmajärgselt sai Mimmust selle koha perenaine, küll läbi pisarate ja solvumiste. Miks nii? See on pikk ja valus lugu, mis lõppes eelmise aasta septembris sellega, et meist Tormisega said Lombi talu omanikud. Aga kätte taheti maksta millegi pärast just Mimmule ja Vissule. Meie võtsime ise rahalise kohustuse. Raha tuleb ja raha läheb, aga oma egoismis võib kaotada lähedased inimesed. Meie jällegi ei kaotanud muud, kui saime tunde, et vägisi armsaks ei saa, olgu sul selja taga ühiseid "soolasöömisi ja viinavõtte". Mõistukõne, mida ma "poliitilistel" põhjustel ei kirjuta lahti. Aga võibolla kunagi annan oma nägemuse kogu sellest loost.
Nüüd maakodu ajast....Kuidagi tasapisi on noor perenaine saanud oskused ja tahtmise maakodu ümber ehitada oma päriskoduks. On tulnud aiapidamise oskus, majandamise oskus jne. Tasapisi, ilma et keegi väga õpetanud oleks. Viimane aasta enne vanaema surma, ei olnud ju eriti aega teda maal ka külastada. Noor ja elualustav noor neiu nagu ta oli. Linnatibin, kellest sai hoobilt maakodu perenaine. No ja täna käis Remipoiss oma tulevast "mõisa" vaatamas :D. No ja tegelikult on maakodu vajalik ka Tormisele. ta oleks kogu oma vaba aja seal, olgu siis ilm ja võimalused missugused. Kahjuks ei ole maja elamiskõlblik talvistes tingimustes. Lisaks on seal ka ainult üks tuba ja vets üle õue. Nii, et soojal ajal pole probleemi.
üks vana lulla esimesest ämmata suvealgusest:

 03.06.2013

Olla ära linnakärast,
juba ainult mõnu pärast.
Kogu elu linnast välja,
olla endast ära käija...

Linnulaul ja sääsepirin
lillelõhn ja vetesirin...
kodu kahe kase vahel
oled päris omavahel...

Suveelu... tegelikkus,
kuhu kuri sisse tikkus.
Hooti kuri tahtis laiata,
meile kohta kätte äiata.

Meie muinasjutu sees,
pole kurjal kohta ees..
suveelu imeline,
meie muinasjutu ime.

Linnulaul ja murukamar,
linnatulek oli jama.
Ootad jälle puhkepäevi,
muinasjuttu jälle näed siis.

Tulge külla meie ellu
saate osa ilmaimest...
Meie suveelu ilus
pakub teilegi siis melu.

Kuuma sauna,
heinaniidet
külma õlut,
hingepidet.

Vot NII!

Mina kihutasin täna töölt koju, sest nii suur igatsus oli pisipojat näha. Küll võib mõni "asi" hingekülge kasvada kohe.
Ja ma juba saan aru vanaemadusest. Küll see lapselaps on armas ja kui valus on, kui ta nutab. Ja sa ei saa,.. ega tohigi vahele segada. Ma sain oma õppetunni ja loodan, et jätkub kannatust rohkem vahele mitte segada. Lähen oma tuppa ja hakkan omi asju ajama.
Huvitav, kuna meil kütma hakatakse? Esimees ei võtnud telefoni vastu. Vissu tahtis küsida. Täna ei saa ju poja vannitada, lihtsalt nii külm on...
Ilm muutus sügise tulekuga ka väga sügiseseks.... https://www.youtube.com/watch?v=L42CU3sQj60