neljapäev, 22. september 2016

Täna algab sügis.
Tänane ja homne päev on juba mitu aastat olnud tähendusega. Nii tegin ma lulla 2013 a. Valusa lulla...
22.09.2013

Täna öösel saab aasta....(23.09.2012 umb kell 4.00)

Aasta möödas on päevast,

mis jalust meid lõi.

Sadas vihma,

õhtu oli nii pime.
Sina lahti said vaevast,

mis salaja sõi,

Sinu südant nii kehva,

päästa saanuks vaid ime.
Valu meile jäi hinge,

see pureb meid siiani.

Aasta toonud on pingeid,

solvumist liigagi.
Kas nüüd saame jätta me hüvasti,

hingevalus ju leppida kõigega?

Kaduvus jätab meil hinge nii,

tahaks karjuda ilmale täiega...
Tule tagasi! 
Anna meil märku,

väga vajame sõnu Su suult.

Korraks hingata õhku,

tunda soojust ja tuult,

mis toonuks Su soojust me ligi.
Anna andeks meil, 
tehtud lollused Sa,

tasakaalu ja mõistmist meil jaga.

Nii me edasi minna ei saa,

tuleb puhtaks kõik teha, mis taga.
Luba lepitust tekkinud segases ajas,

anna rahu meil kodus ja maakodu majas.

Puudust tunneme Sinust, 
nüüd seda Sa tea!

Sinust mälestust hoiame, 
ei lähe see peast!!!
Pisar voolab nüüd tasem,

kui aasta eest.

Ainult hingel on raksem,

tead ju millest see.
Kaotusvalust ei raskemat olla ju saa,

sind on võtnud me Emake Maa.

Mälestus kallist Sa alati väärid,

olgu kevad,
suvi, sügis või näärid!!!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar